Näriliste tõrje sügisel aitab takistada hiirte ja rottide jõudmist majja, keldrisse, garaaži või kuuri. Ilmade jahenedes otsivad närilised kuiva ja sooja kohta, kus leidub toitu ning varjumisvõimalusi.
Tõhus näriliste tõrje sügisel ei alga mürgist, vaid sissepääsude sulgemisest, toiduallikate eemaldamisest ja ümbruse korrastamisest. Kui närilised on juba hoonesse pääsenud, tuleb valida probleemi ulatusele sobiv tõrjevahend.
Hiired ja rotid võivad kahjustada hooneid, rikkuda toiduvarusid ning saastada pindasid väljaheidete ja uriiniga. Samuti võivad nad närida juhtmeid, soojustusmaterjali, puitu ja plastpakendeid.
Närilistega võivad hoonesse sattuda ka haigustekitajad ja parasiidid. Seetõttu tasub tegutseda kohe, kui märkad esimesi jälgi. Väikese probleemiga on lihtsam toime tulla kui juba väljakujunenud pesakonnaga.
Näriliste olemasolule viitavad:
väikesed tumedad väljaheited;
näritud pakendid, juhtmed või puidupinnad;
krabistamine seintes, laes või põranda all;
pesamaterjaliks kogutud paber, riie või soojustus;
iseloomulik ebameeldiv lõhn;
rasvased liikumisjäljed seinte ja põrandaliistude ääres.
Kui alustad näriliste tõrjet sügisel esimeste märkide ilmumisel, piisab sageli sissepääsude sulgemisest ja õigesti paigutatud lõksudest.
Näriliste tõrje sügisel algab hoone ja selle ümbruse kontrollimisest. Vaata üle vundament, uste alumised servad, ventilatsiooniavad, torude läbiviigud, katusealune ja muud kohad, mille kaudu närilised võivad sisse pääseda.
Täida praod ja avad närimiskindla materjaliga. Ventilatsiooniavade ette sobib tihe metallvõrk. Ainult ehitusvahust või pehmest tihendusmaterjalist ei pruugi piisata, sest närilised saavad seda kahjustada.
Kontrolli ka uste ja väravate alumisi servi. Vajadusel paigalda ukse alla tugev tihend või metallist kaitseriba.
Näriliste tõrje sügisel on kõige tulemuslikum siis, kui uute loomade ligipääs hoonesse on takistatud.
Hoia kuivained, seemned, loomasööt ja linnutoit tugevas suletavas anumas. Paber- või kilekott ei kaitse näriliste eest.
Korista maha pudenenud sööt ja toidujäätmed. Ära jäta lemmiklooma toidukaussi ööseks välja ning hoia prügikast kindlalt suletuna.
Kontrolli ka tilkuvaid kraane, lahtiseid veenõusid ja muid kohti, kust närilised vett saavad.
Eemalda maja, kuuri ja aida lähedalt lehehunnikud, lauavirnad, praht ning tihe taimestik. Need pakuvad närilistele varju ja lihtsustavad hoonesse liikumist.
Küttepuud ja muud materjalid hoia võimaluse korral maapinnast kõrgemal ning hoone seinast eemal.
Kui ennetusest ei piisa, on järgmine samm lõksude paigaldamine. Terviseamet soovitab proovida lõkse enne keemiliste tõrjevahendite kasutamist, sest need on inimesele ja keskkonnale ohutum valik.
Näriliste tõrje sügisel annab parema tulemuse siis, kui kasutad korraga mitut lõksu. Üks püünis ei pruugi suurema probleemi korral piisata.
Kiirelt toimiv mehaaniline lõks on koduses majapidamises üks praktilisemaid lahendusi. Näiteks saab kasutada klassikalisi puidust hiirelõkse.
Paiguta lõks:
seina äärde;
mööbli või riiuli alla;
väljaheidete ja närimisjälgede lähedusse;
kohta, kus oled kuulnud liikumist;
laste ja lemmikloomade eest varjatud alale.
Hiired ja rotid liiguvad tavaliselt mööda seinu, mitte keset ruumi. Aseta lõks nii, et selle käivitusosa jääks seina poole.
Sobivaks peibutiseks on väike kogus pähklivõid või muud tugeva lõhnaga toitu. Kontrolli lõkse iga päev ning eemalda tabatud närilised kohe.
Kõik püünised ja teised näriliste tõrjevahendid leiad Alve e-poest.
Eluspüünis jätab tabatud närilise ellu, kuid seda tuleb väga sageli kontrollida. Närilist ei tohi jätta puuri pikaks ajaks ilma vee ja varjumisvõimaluseta.
Terviseamet ei soovita püütud hiirt või rotti lihtsalt loodusesse vabastada, sest loom võib tagasi tulla, liikuda teise hoonesse või hukkuda talle sobimatus keskkonnas. Seetõttu tasub koduses tõrjes eelistada kiiresti toimivat mehaanilist lõksu.
Mürksööt ehk rodentitsiid sobib olukorda, kus ennetus ja õigesti paigutatud lõksud ei ole andnud tulemust. Tegemist on biotsiidiga, mida tuleb kasutada täpselt pakendi etiketil toodud juhiste järgi.
Näriliste tõrje sügisel mürksööda abil peab olema läbimõeldud, sest vahend võib ohustada lapsi, lemmikloomi, linde ja teisi loomi.
Mürksööta ei tohi panna lahtiselt põrandale, taldrikule ega muusse avatud kohta. Kasuta selleks lukustatavat ja muukimiskindlat söödamaja.
Söödamaja:
takistab laste ja lemmikloomade ligipääsu;
kaitseb sööta niiskuse eest;
hoiab mürksööda kindlas kohas;
võimaldab sööda kasutamist ja kulu jälgida.
Paiguta söödamaja näriliste liikumisteele ning kinnita see võimaluse korral aluspinna külge. Ära paiguta mürksööta toidu, loomasööda või joogivee lähedusse.
Näiteks Ratimori viljaterad on kasutusvalmis mürksööt, mis tuleb panna sobivasse söödamajja. Kasuta ainult etiketil märgitud kogust ja paigutusviisi.
Rodentitsiid võib põhjustada mürgistuse ka inimesel või loomal. Ohtlik on nii mürksööda söömine kui ka mürki tarbinud närilise kättesaamine lemmiklooma või röövlinnu poolt.
Kontrolli tõrje ajal regulaarselt söödamaju ja korja surnud närilised kokku. Kasuta kindaid või tange, pane näriline kahekordsesse kilekotti ning viska see kaanega suletavasse olmeprügikonteinerisse.
Pärast tõrje lõppu eemalda allesjäänud mürksööt ja käitle see pakendil oleva juhise järgi. Mürksööta ei tohi jätta igaks juhuks alaliselt välja.
Täpsemad ohutusnõuded leiad Terviseameti näriliste tõrje juhendist.
Näriliste väljaheiteid, uriini ja pesamaterjali ei tohi kuivalt pühkida ega tolmuimejaga koristada. Nii võivad saastunud osakesed õhku paiskuda.
Ohutuks koristamiseks:
Tuuluta ruumi.
Pane kätte kummi- või ühekordsed kaitsekindad.
Niisuta väljaheited ja saastunud pind desinfitseerimisvahendiga.
Lase vahendil etiketil märgitud aja toimida.
Korja jäätmed paberrätikuga kokku.
Puhasta ja desinfitseeri pind.
Pane jäätmed suletavasse kotti.
Pese pärast kinnaste eemaldamist käed hoolikalt.
Üksikasjaliku koristusjuhendi leiad USA haiguste ennetamise ja tõrje keskuse lehelt.
Näriliste tõrje sügisel ei anna head tulemust, kui tegeled ainult nähtavate loomadega, kuid jätad ligipääsud ja toiduallikad alles.
Levinumad vead on:
püünise asetamine keset ruumi;
liiga väheste lõksude kasutamine;
sissepääsude sulgemata jätmine;
lahtise mürksööda kasutamine;
püüniste ja söödamajade harv kontrollimine;
sööda jätmine lastele või loomadele ligipääsetavasse kohta;
mürksööda alaline kasutamine pärast probleemi lõppu;
väljaheidete kuivalt pühkimine või tolmuimejaga koristamine.
Ka lõhnapeletid ja ultraheliseadmed ei asenda avade sulgemist ega õigesti paigutatud lõkse. Neid saab kasutada lisameetodina, kuid mitte ainsa tõrjevahendina.
Pöördu kahjuritõrjuja poole, kui:
näriliste jälgi leidub mitmes ruumis;
kuuled pidevalt liikumist seinte või põranda sees;
leiad pesa või suure koguse väljaheiteid;
närilised pääsevad kohtadesse, kuhu lõkse ei saa paigaldada;
tõrje ei anna mõistliku aja jooksul tulemust;
probleem puudutab toitlustuskohta, ladu või muud suurema riskiga hoonet.
Professionaal oskab hinnata probleemi ulatust, leida sissepääsud ning valida hoonele sobiva tõrjeviisi.
Kui inimene on näriliste mürki alla neelanud või sellega muul viisil kokku puutunud, helista kohe mürgistusinfoliinile 16662. Hoia toote pakend või etikett käepärast, et anda täpne info kasutatud aine kohta.
Täpsemad juhised leiad Mürgistusteabekeskuse rotimürgi lehelt.
Kui lemmikloom on söönud mürksööta või mürgitatud närilist, võta kohe ühendust loomaarstiga.
Kontrolli üle vundament, uksed ja torude läbiviigud.
Kata ventilatsiooniavad metallvõrguga.
Sulge praod närimiskindla materjaliga.
Hoia toit ja loomasööt kinnises anumas.
Korista maha pudenenud sööt.
Korrasta hoone ümbrus.
Paiguta lõksud näriliste liikumisteedele.
Kontrolli püüniseid iga päev.
Kasuta mürksööta ainult vajadusel.
Pane mürksööt alati lukustatavasse söödamajja.
Hoia tõrjevahendid laste ja loomade eest varjatud kohas.
Korista väljaheited niiske meetodiga.
Eemalda pärast tõrjet allesjäänud mürksööt.
Näriliste tõrje sügisel on kõige tõhusam siis, kui ühendad ennetuse, sissepääsude sulgemise ja õigesti paigutatud püünised. Mürksööta kasuta alles siis, kui ohutumad meetodid ei ole andnud tulemust.
Vaata Alve e-poest kogu hiire- ja rotitõrjevahendite valikut.
