Sügisväetised: millal ja mida väetada?
Sügisväetised aitavad täiendada mullas puuduvaid toitaineid ajal, mil mitmeaastased taimed valmistuvad puhkeperioodiks. Sobiv väetis toetab taime loomulikku arengut ega erguta enne külmade saabumist liigset kasvu.
Sügisväetised ei ole siiski vajalikud igale taimele ja igas aias. Väetise valik sõltub taimest, mullast, ilmast ning sellest, mida on sama kasvuperioodi jooksul juba kasutatud. Liiga suur kogus ei muuda taimi tugevamaks, vaid võib kahjustada juuri ja koormata keskkonda.
Mille poolest sügisväetised erinevad kevadväetistest?
Kevadel vajavad taimed uute lehtede ja võrsete kasvatamiseks sageli rohkem lämmastikku. Suve lõpus kasv aeglustub ning mitmeaastased taimed hakkavad valmistuma talveks.
Sügisväetised sisaldavad tavaliselt kevadväetistest vähem lämmastikku ja rohkem kaaliumi. Mõnes tootes leidub ka fosforit ning mikroelemente.
Väetisepakendil on kolm põhilist toitainet märgitud tähtedega NPK:
- N ehk lämmastik toetab lehtede ja võrsete kasvu;
- P ehk fosfor osaleb juurte arengus ja õitsemises;
- K ehk kaalium toetab taime üldist vastupidavust.
Sügisel ei pea lämmastikku täielikult vältima. Näiteks muru võib varasügisel vajada mõõdukat kogust lämmastikku, sest kõrrelised kasvavad edasi ka jahedama ilmaga. Hiline ja liiga suur lämmastikukogus võib aga tekitada pehmeid võrseid, mis ei jõua enne külma tugevneda.
Ka fosforit ja kaaliumi ei tasu lisada igaks juhuks. Minnesota ülikooli väetamisjuhendi järgi tuleb lähtuda mulla ja taimede tegelikust vajadusest. Liigne väetamine võib kahjustada taimi ning toitained võivad sattuda põhja- või pinnavette.
Kas aed vajab sügisväetist?
Enne väetamist vaata üle taimede seisukord ja senine hooldus. Terve ning heas mullas kasvav taim ei vaja alati lisaväetist.
Väetamisest on rohkem kasu, kui:
- muld on toitainetevaene või väga liivane;
- taimede kasv on olnud nõrk;
- muru on suve jooksul tugevalt koormatud;
- saak või õitsemine on olnud tavapärasest kehvem;
- taimel on kindlaks tehtud toitainepuudus;
- aiast eemaldatakse pidevalt niidet, lehti või saaki.
Kõige täpsema vastuse annab mullaanalüüs. See näitab mulla happesust ning fosfori, kaaliumi ja teiste toitainete sisaldust. Mullaanalüüs on eriti kasulik enne suurema ala või püsiva istutusala väetamist.
Millal sügisväetist kasutada?
Sügisväetised tuleb anda ajal, mil taimed veel kasvavad ja juured saavad toitaineid omastada. Eesti oludes jääb sobiv aeg enamasti suve lõppu ja varasügisesse. Täpne ajastus sõltub tootest, taimest ja ilmast.
Ära lähtu ainult kuupäevast. Väeta enne maa külmumist ning järgi alati pakendil märgitud kasutusaega.
Väetamiseks sobib päev, mil:
- muld on niiske, kuid mitte läbivettinud;
- maa ei ole külmunud;
- ilm on tuulevaikne;
- lähipäevadeks ei lubata tugevat vihma.
Väga kuiva või põuastressis taime ei tasu kohe väetada. Kasta taime kõigepealt ning lase sellel taastuda. Granuleeritud väetis vajab tavaliselt pärast laotamist kastmist, kuid täpne juhis on kirjas pakendil.
Muru väetamine sügisel
Muru jaoks mõeldud sügisväetised aitavad kõrrelistel pärast suvist kuumust ja kasutuskoormust taastuda. Eesti muru moodustavad kõrrelised kasvavad sageli ka jahedama ilmaga, mistõttu sobib varasügis muru hooldamiseks hästi.
Muru sügisväetis võib sisaldada mõõdukalt lämmastikku ja rohkem kaaliumi. Sobiv koostis sõltub mulla toitainesisaldusest ning sellest, mida on murule varem antud.
Näiteks sügisene muruväetis 4 kg on tootejuhendi järgi mõeldud kasutamiseks augustist oktoobrini. Täpne kogus tuleb valida pakendil märgitud kasutusnormi järgi.
Muru väetamisel:
- Niida muru tavapärasele kõrgusele.
- Mõõda väetatava ala suurus.
- Kaalu välja õige kogus.
- Laota väetis võimalikult ühtlaselt.
- Eemalda graanulid kõnniteelt ja sillutiselt.
- Kasta muru, kui pakendi juhend seda nõuab.
Ära väeta vahetult enne tugevat vihma. Vesi võib väetise ebaühtlaselt laiali kanda või juhtida toitained kraavidesse ja veekogudesse.
Ka Royal Horticultural Society väetamisjuhend soovitab anda sügisest muruväetist niiskele ja veel kasvavale murule enne püsivate külmade saabumist.
Loe lisaks, kuidas toimub muru külvamine, hooldamine ja väetamine.
Püsikute ja ilutaimede väetamine
Sügisväetised sobivad püsikutele ja ilutaimedele siis, kui muld vajab lisatoitaineid või taimede kasv on olnud nõrk. Terveid ja hästi kasvavaid püsikuid ei ole vaja igal sügisel mineraalväetisega väetada.
Üldiseks kasutamiseks mõeldud sügisene aiaväetis 4 kg sobib tootejuhendi järgi murule, püsikutele, põõsastele ja viljapuudele.
Laota väetis ühtlaselt taime juurealale ja sega see ettevaatlikult mulla pindmisse kihti. Ära kuhja väetist varre või juurekaela vastu.
Talveõrna taime ei muuda väetis täielikult külmakindlaks. Vajadusel kata taim multši, kuuseokste või muu sobiva materjaliga.
Viljapuude ja marjapõõsaste väetamine
Viljapuud ja marjapõõsad ei vaja automaatselt igal sügisel väetist. Kui taim kasvab hästi, lehed on normaalse värvusega ja saak on rahuldav, võib mullas olla piisavalt toitaineid.
Väetamise vajadust mõjutavad:
- taime vanus ja suurus;
- kasvukoha mullastik;
- sama aasta saak;
- varasem väetamine;
- mulla orgaanilise aine sisaldus;
- taime nähtavad puudustunnused.
Kui kasutad sügisväetist, järgi täpselt pakendi kasutusnormi. Jaota see taime juurealale võra ulatuses, mitte vastu tüve.
Hästi kõdunenud kompost sobib mulla struktuuri parandamiseks ja lisab aeglaselt toitaineid. Värsket sõnnikut ei tasu taimede juurte lähedusse panna, sest see võib olla liiga kange ning kahjustada juuri.
Okaspuude ja igihaljaste taimede väetamine
Okaspuude sügisväetised on tavaliselt väikese lämmastikusisaldusega või lämmastikuta. Nii ei soodusta need enne külmade saabumist hilist võrsekasvu.
Näiteks sügisene okaspuuväetis 4 kg sobib tootejuhendi järgi kuuskedele, elupuudele, mändidele, kadakatele ja teistele igihaljastele taimedele. Väetis laotatakse ümber taime, kobestatakse kergelt mulda ja kastetakse.
Tervet okaspuud ei pea ainult aastaaja pärast väetama. Okaste kolletumise või pruunistumise põhjus võib olla ka kuivus, liigniiskus, vale mulla happesus, talvekahjustus või haigus.
Sügisel on okaspuudele väetamisest sageli tähtsam korralik kastmine. Igihaljad taimed aurustavad vett ka talvel ning kuiva mullaga taim on talvekahjustustele vastuvõtlikum.
Mineraalne või orgaaniline sügisväetis?
Mineraalväetise koostis ja toitainete sisaldus on täpselt märgitud. Nii on lihtsam anda taimele kindel kogus lämmastikku, fosforit ja kaaliumi.
Orgaanilise väetise toitained vabanevad tavaliselt aeglasemalt. Orgaaniline aine aitab parandada ka mulla struktuuri ja veehoiuvõimet.
Üks võimalik valik on sügisene maheväetis 10 l. Seda saab tootja juhendi järgi kasutada aiataimedele, marjakultuuridele, viljapuudele, murule ja okaspuudele.
Ka orgaanilist väetist tuleb õigesti doseerida. Liigne kogus võib põhjustada toitainete kuhjumist ja leostumist.
Kuidas valida õige sügisväetis?
Sügisväetised vali taime ja mulla vajaduse järgi. Ära otsusta ainult pakendi esiküljel oleva nimetuse põhjal.
Kontrolli etiketilt:
- millistele taimedele toode sobib;
- milline on NPK koostis;
- millal toodet kasutada;
- kui suur on kasutusnorm;
- kas väetis tuleb mulda segada;
- kas pärast väetamist tuleb kasta;
- kuidas toodet ohutult säilitada.
Üldväetis sobib mitme taimerühma hooldamiseks. Spetsiaalne muru- või okaspuuväetis on parem siis, kui soovid just sellele taimerühmale mõeldud koostist.
Kõik Alve sügisväetised leiad ühest kategooriast.
Kuidas väetist õigesti kasutada?
Enne väetamist mõõda ala või loenda väetatavad taimed. See aitab pakendil oleva kasutusnormi järgi õige koguse välja arvutada.
Granuleeritud väetis laota ühtlaselt. Väldi graanulite sattumist lehtedele, vartele ja taime juurekaelale. Kui väetis satub sillutisele, pühi see tagasi peenrasse või murule.
Väetamisel kanna kindaid. Pärast töö lõpetamist pese käed ning hoia avatud pakend kuivas ja suletud kohas, kuhu lapsed ja loomad ligi ei pääse.
Ära sega erinevaid väetisi enne, kui oled kontrollinud nende koostist. Mitme toote korraga kasutamisel võib sama toitaine kogus märkamatult liiga suureks muutuda.
Levinud vead sügisväetamisel
Sügisväetised ei anna paremat tulemust, kui neid kasutada liiga palju või valel ajal.
Levinumad vead on:
- lämmastikurikka kevadväetise kasutamine hilissügisel;
- kõigi taimede väetamine ilma nende vajadust hindamata;
- soovitatud koguse ületamine;
- väetamine külmunud, läbikuivanud või vettinud mullale;
- väetise jätmine lehtedele või taime varre vastu;
- väetamine vahetult enne tugevat vihma;
- muru ebaühtlane väetamine;
- mitme väetise kasutamine nende koostist kontrollimata;
- lootus, et väetis lahendab kastmisest, haigusest või valest kasvukohast tingitud probleemi.
Kui oled samal aastal juba kasutanud komposti, sõnnikut või pika toimeajaga väetist, arvesta ka neist saadud toitainetega.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kevadväetist võib kasutada sügisel?
Kevadväetis sisaldab tavaliselt palju lämmastikku ega sobi hiliseks kasutamiseks. Otsustav on siiski toote koostis ja kasutusjuhend, mitte ainult pakendil olev nimetus.
Kas iga taim vajab sügisväetist?
Ei vaja. Terve ja sobivas mullas kasvav taim saab sageli hakkama ilma lisaväetiseta. Väeta siis, kui mullas on toitainete puudus või taim vajab neid juurde.
Kas sügisväetist võib panna kuivale mullale?
Väga kuiva või põuastressis taime ei tasu kohe väetada. Kasta taime kõigepealt ning anna sellele taastumiseks aega.
Kas oktoobris võib veel väetada?
See sõltub ilmast, taimest ja tootest. Muru sügisväetist saab sobiva ilmaga kasutada ka oktoobris, kui muld on niiske, muru kasvab ja maa ei ole külmunud. Teiste taimede puhul järgi pakendil märgitud kasutusaega.
Kas pärast väetamist tuleb kasta?
Enamik granuleeritud väetisi vajab kastmist, et graanulid hakkaksid mullas lahustuma. Täpne juhis on kirjas toote pakendil.
Sügisväetised on kasulikud siis, kui valid toote taime ja mulla tegeliku vajaduse järgi. Õige kogus ja sobiv ajastus on tähtsamad kui võimalikult suure toitainesisaldusega väetis.
Vaata kogu Alve väetiste valikut.












