Kui ilmad lähevad külmemaks, hakkavad paljud meist mõtlema ka aias ja maja ümber askeldavatele lindudele. Rasvatihased, sinitihased, varblased ja teised sulelised külalised pakuvad rõõmu aasta ringi, kuid eriti tore on nende tegemisi jälgida talvel, kui toidumaja juures käib pidev sagimine.
Aga millal tasub linnumaja välja panna? Kas lindudele sobivad kõik seemned ja kas rasvapallid on ikka hea valik?
Lindude toitmine talvel on hea võimalus meie aedades talvituvatele lindudele abiks olla, kuid selle juures tasub teada mõnda olulist asja. Vaatame lähemalt, millal toitmisega alustada, mida lindudele pakkuda ja milliseid vigu vältida.
Eestis talvituvad linnud on meie ilmastikuga hästi kohanenud ja saavad üldjuhul ka ilma inimese abita hakkama. Nad leiavad toitu puukoore vahelt, põõsastest, puudelt ja mujalt loodusest.
Kui aga maapind külmub, lumi katab seemned ning päevavalgust jääb vähemaks, muutub toidu leidmine keerulisemaks. Samal ajal kulub lindudel külmaga rohkem energiat, et kehasoojust hoida.
Just sellistes oludes on lisatoit neile abiks.
Seetõttu on lindude toitmine talvel eriti kasulik just pikema pakase ja püsiva lumekatte korral, kui looduslikku toitu on raskem kätte saada.
Oluline on siiski teada, et inimese pakutav toit ei pea asendama lindude looduslikku toidulauda. See on lihtsalt väike lisa, mis aitab neil külmade ilmadega paremini toime tulla.
Kuigi juba esimeste jahedate sügisilmadega võib tekkida soov toidumaja seemnetega täita, ei tasu sellega kiirustada.
Eesti Ornitoloogiaühingu soovituste järgi on õige aeg alustada siis, kui päevased külmakraadid on kestnud pikemat aega või maapinda katab püsiv lumi.
Soojemal talvel võib see aeg saabuda alles jaanuaris.
Liiga varajane toitmine võib meelitada Eestisse jääma ka linde, kes peaksid tegelikult talveks lõuna poole rändama.
Kui oled kord toitmisega alustanud, tee seda regulaarselt kuni külmade möödumiseni. Linnud harjuvad kindla toitmiskohaga ja tulevad sinna päevast päeva tagasi.
Kevadel, kui loodusest jälle rohkem toitu leiab, vähenda koguseid tasapisi. Hiljemalt aprillis tuleks talvine toitmine lõpetada.
Erinevatel linnuliikidel on oma toidueelistused. Mõnele meeldivad seemned ja teraviljad, teised peavad rohkem lugu rasvarikkast toidust.
Kui soovid oma aias näha erinevaid linde, tasub ka nende toidulaud mitmekesisena hoida.
Kui peaks valima ainult ühe linnutoidu, oleksid päevalilleseemned kindel valik.
Need sisaldavad rohkelt rasva ja annavad lindudele külmal ajal vajalikku energiat. Päevalilleseemneid söövad hea meelega tihased, varblased, rohevindid ja puukoristajad.
Valida saab nii kooritud kui ka koorimata seemnete vahel.
Pea meeles, et lindudele sobivad ainult soolamata, röstimata ja maitsestamata seemned.
Alve valikust leiad näiteks PANTO päevalilleseemned 1 kg ja kooritud päevalilleseemned 1 kg.
Kui õues on krõbedad miinuskraadid, kulub lindudel palju energiat oma kehatemperatuuri hoidmiseks. Seetõttu on rasvarikas toit talvel eriti hea valik.
Rasvapallid sisaldavad tavaliselt rasva, seemneid ja teravilju. Kõige sagedamini võib nende kallal askeldamas näha tihaseid, kuid maiustama tulevad ka teised linnud.
Rasvapalle on mugav riputada puu külge või panna spetsiaalsesse hoidikusse.
Lindude toitmine talvel on eriti oluline pikemate külmaperioodide ajal, mil lindudel kulub kehasoojuse hoidmiseks rohkem energiat.
Eelista ilma plastvõrguta rasvapalle. Võrgu külge võivad lindude jalad takerduda ning tühjaks söödud võrk võib loodusesse maha jääda.
Näiteks sobivad hästi võrguta rasvapallid 30 × 84 g.
Kui päevalilleseemned on paljude lindude lemmikud, siis seemnesegud aitavad toidulaua veelgi mitmekesisemaks muuta.
Spetsiaalsed linnusegud võivad sisaldada päevalilleseemneid, hirssi, kaera ja muid teravilju. Nii leiavad endale sobiva suutäie erinevad linnuliigid.
Näiteks varblased eelistavad sageli väiksemaid seemneid ja teravilju, samal ajal kui tihased haaravad meelsasti päevalilleseemneid.
Hea on jälgida, millised seemned lindudele kõige rohkem meeldivad. Kui mõni koostisosa jääb pidevalt söömata, tasub järgmine kord teistsugust segu proovida.
Alve e-poest leiad seemnesegu metsa- ja aialindudele 1 kg.
Maapähklid sisaldavad rohkelt rasva ja valku ning sobivad hästi talviseks lisatoiduks.
Neid söövad näiteks tihased ja puukoristajad.
Kindlasti peavad pähklid olema soolamata, maitsestamata ja värsked. Kõige parem on pakkuda neid spetsiaalsest pähklisöötjast, kust linnud saavad kätte väiksemaid tükke.
Alve valikus on olemas ka maapähklid lindudele ja oravatele 500 g.
Kõik linnud ei söö ainult seemneid. Looduses kuuluvad paljude lindude toidulauale ka putukad ja nende vastsed.
Kuivatatud jahuussid on valgurikas lisatoit, mis võib meeldida näiteks punarindadele ja teistele putuktoidulistele lindudele.
Neid tasub pakkuda väikestes kogustes ning jälgida, kas sinu aia külalised nende vastu huvi tunnevad.
Proovimiseks sobivad näiteks kuivatatud ussikesed aialindudele 125 g.
Üks tuntumaid talviseid linnutoite on tavaline seapekk. See on energiarikas ja meeldib eriti tihastele, rähnidele ning puukoristajatele.
Pekitüki võib kinnitada puu külge nii, et lindudel oleks seda mugav nokkida.
Oluline on, et pekk oleks täiesti mage. Soolatud, suitsutatud või maitsestatud liha lindudele ei sobi.
Kui jälgid mõnda aega oma aia toidumaja, märkad üsna kiiresti, et igal linnul on omad harjumused.
Mõni haarab seemne ja lendab kohe puu otsa seda avama, teine jääb söötja juurde pikemalt maiustama.
Siin on väike spikker tavalisemate talviste külaliste kohta.
| Lind | Mida pakkuda? |
|---|---|
| Rasvatihane | Päevalilleseemned, rasvapallid, pekk |
| Sinitihane | Päevalilleseemned, rasvarikkad söödad |
| Varblane | Seemnesegud, hirss, teraviljad |
| Puukoristaja | Päevalilleseemned, maapähklid, pekk |
| Rohevint | Päevalilleseemned ja muud seemned |
| Rähn | Pekk, rasvarikkad söödad, pähklid |
| Musträstas | Õunad ja marjad |
Loomulikult ei tähenda see, et iga lind sööb ainult tabelis nimetatud toitu. Eelistused võivad erineda ja eks seda ongi kõige põnevam ise jälgida.
Lindude toitmine talvel on abiks ainult siis, kui pakume neile sobivat toitu. Kõik, mis meie enda toidulaualt üle jääb, lindudele ei sobi.
Mõnikord võib tunduda, et linnumajja sobib panna kõike, mis köögis üle jääb. Tegelikult ei ole see hea mõte.
Lindudele ei sobi:
Kui kahtled, kas mõni toit sobib, eelista spetsiaalselt lindudele mõeldud seemneid või sööta.
Veel üks oluline asi: aialindude lisatoitmine ei ole sama mis partide ja luikede toitmine.
Veelinde ei tohiks sööta, sest see võib mõjutada nende loomulikku rännet. Kui veekogud külmuvad, võivad paigale jäänud linnud tõsisesse hätta sattuda.
Sellest saad lähemalt lugeda Keskkonnaportaali artiklist „Lindude toitmine – hea või halb?“.
Lindude toitmine talvel algab sobiva toitmiskoha valimisest. Hea linnumaja ei pea olema suur ega uhke, kuid see peaks hoidma sööda kuivana ja pakkuma lindudele turvalist söögikohta.
Kõige paremini sobib koht, mille läheduses kasvavad puud või põõsad. Nii saavad linnud vajaduse korral kiiresti varjuda.
Mõned asjad, mida tasub jälgida:
Kui alles otsid sobivat linnumaja, vaata näiteks seemnetele mõeldud linnusöögimaja, mida on mugav täita ja mis aitab sööta ilmastiku eest kaitsta.
Lindude toitmine talvel tähendab ka seda, et söögikoht tuleb puhtana hoida. Nii vähendad haiguste leviku ohtu ja toit püsib värske.
Eemalda regulaarselt vanad seemnekestad ja söömata jäänud toit. Vajaduse korral puhasta ka söötja ning selle ümbrus. Pärast pesemist lase linnumajal enne uue sööda lisamist kuivada.
Kui märkad toitmiskohas haigena näivaid linde, katkesta mõneks ajaks toitmine ning puhasta söötja põhjalikult.
Linnumaja ei pea olema kogu aeg ääreni seemneid täis.
Eesti Ornitoloogiaühingu soovituse järgi piisab tavaliselt ühest peotäiest toidust päevas. Kõige parem on sööta lisada hommikul, et linnud saaksid pärast külma ööd energiat koguda.
Suure pakasega võib toiduvajadus olla suurem.
Lindude toitmine talvel ei nõua suuri söödakoguseid. Tähtsam on pakkuda värsket toitu järjepidevalt ja jälgida, kui palju linnud tegelikult ära söövad.
Lisaks toidumajale saab linde aidata ka sellega, milline on sinu aed.
Näiteks pihlakad, kibuvitsad ja teised marju kandvad puud ning põõsad pakuvad lindudele looduslikku toitu. Samuti ei pea kõiki kuivanud taimi sügisel kohe maha lõikama – mõne taime seemned võivad olla lindudele talvel väärtuslikuks kõhutäieks.
Tihedamad põõsad ja puud pakuvad omakorda varju külma tuule ning röövloomade eest.
Nii ei piirdu lindude toitmine talvel ainult söögimajaga – ka aias kasvavad taimed aitavad lindudel külma aja üle elada.
Lindude toitmine talvel ei pea olema keeruline ega kulukas. Alustuseks piisab täiesti päevalilleseemnetest või rasvapallidest.
Alustuseks piisab täiesti päevalilleseemnetest või rasvapallidest. Kui märkad, et toidumaja juures käib erinevaid linnuliike, võid proovida ka seemnesegusid ja muid sobivaid lisatoite.
Kõige olulisem on alustada õigel ajal, pakkuda kvaliteetset sööta ning hoida toitmiskoht puhtana.
Alve e-poest leiad metsa- ja aialindudele päevalilleseemneid, rasvapalle, seemnesegusid ja muud talviseks toitmiseks vajalikku.
Vaata Alve metsa- ja aialindude söötmise valikut
Ja kui linnumaja on kord üles pandud, tasub aeg-ajalt aknast välja vaadata. Kes teab, võib-olla avastad mõne uue sulelise külalise, keda pole oma aias varem märganudki!
