Kanade söötmine algab linnu vanusele ja arenguetapile sobiva täissööda valimisest. Kui mõtled, mida kanadele süüa anda, on täissööt kõige kindlam põhitoit. Teravili võib kuuluda menüüsse, kuid ainult nisust, odrast või maisist ei saa kana kõiki vajalikke aminohappeid, vitamiine ja mineraalaineid. Munakana vajab lisaks palju kaltsiumi ning kõigil lindudel peab olema pidevalt ees puhas joogivesi.
Lühidalt:
Kana vajab korraga energiat, valku ja aminohappeid, vitamiine, mineraalaineid ning vett. Ühe toitaine suurem kogus ei korva teise puudust. Näiteks ei piisa sellest, et söödas on lihtsalt palju valku: kana vajab kindlas vahekorras ka aminohappeid, sealhulgas metioniini ja lüsiini.
Õige kanade söötmine sõltub eelkõige linnu vanusest:
| Lind | Sobiv põhisööt | Miks see on oluline? |
|---|---|---|
| Tibud | Tibude starter- ehk täissööt | Toetab kiiret kasvu ning luustiku ja sulestiku arengut. |
| Noorkanad | Kasvuperioodi noorkanasööt | Aitab linnul ühtlaselt areneda enne munemisperioodi. |
| Munakanad | Munakanade täissööt | Sisaldab munemiseks vajalikus vahekorras valku, aminohappeid, vitamiine ja mineraalaineid, sealhulgas rohkem kaltsiumi. |
| Vanemad munakanad | Vanusele sobiv munakanade täissööt | Vanusega suureneb munakoore kvaliteedi hoidmise vajadus. |
Vaata Alve munakanade söötade valikut.
Kanade söötmine ainult teraviljaga jätab ratsiooni ühekülgseks. Nisu, oder ja mais annavad kanale peamiselt energiat. Need võivad olla söödaratsiooni osa, kuid üksinda ei ole need tasakaalustatud kanasööt. Kui kana sööb palju teravilja, saab kõht küll täis, kuid puudu võib jääda:
Sama probleem tekib siis, kui teravili või muu lisasööt võtab täissööda koha. Kana sööb päevas piiratud koguse. Kui suur osa sellest on toitaineliselt ühekülgne, väheneb tasakaalustatud sööda tegelik tarbimine.
Seega on vastus küsimusele „Kas kanadele võib anda nisu?”: jah, kuid nisu ei sobi ainsaks ega peamiseks söödaks. Põhitoiduks vali täissööt ja kasuta teravilja lisana mõõdukalt.
Kanade söötmine täissöödaga on lihtsaim viis anda linnule vajalikud toitained sobivas vahekorras. See eristab täissööta üksikust söödamaterjalist, näiteks nisust või maisist.
Hea täissööt aitab toetada:
Näiteks Alve 20 kg tibude sööt on mõeldud 0–8 nädala vanustele tibudele ja selle graanuli suurus ning koostis arvestavad noorlinnu vajadustega. Munakanale sobib seevastu vanusele vastav täissööt, näiteks Täissööt munakanadele 2.periood.
Kanade söötmisel sõltub päevane kogus linnu vanusest, suurusest, tõust, munemisest, pidamisviisist, ilmast ja sööda koostisest. Seetõttu järgi alati pakendil olevat söötmisjuhendit.
Sööda kõrval on sama tähtis värske joogivesi. Lindude veevajadus muutub muu hulgas temperatuuri ja munatoodangu järgi ning puhas vesi peab olema pidevalt kättesaadav. Seda rõhutab ka Merck Veterinary Manuali linnukasvatuse toitumisjuhend.
Munakoore põhiosa on kaltsiumkarbonaat. Kui munakana ei saa söödast piisavalt kaltsiumi, võib organism kasutada munakoore moodustamiseks luudesse talletatud kaltsiumi. Seetõttu ei tõesta munemine üksi, et söödaratsioon on tasakaalus.
Oluline pole ainult kaltsiumi kogus. Tähtsad on ka kaltsiumi ja fosfori vahekord, D3-vitamiin ning kaltsiumiallika omastatavus. Lihtsalt suure koguse mineraali lisamine ei asenda sobivat munakanade täissööta.
Lisamineraali vajaduse korral vali lindudele ette nähtud toode ja järgi kasutusjuhendit. Alve valikus on näiteks munakanade mineraalid ja muud söödalisandid. Kui sa ei ole kindel, kas olemasolevale täissöödale on lisandit vaja, küsi enne nõu — liigsed mineraalid võivad samuti ratsiooni tasakaalust välja viia.
Kana söötmine tundub esmapilgul lihtne, kuid muna moodustumise taga toimub palju sellist, mida palja silmaga ei näe.
Munakoore moodustumine kestab ligikaudu 20 tundi ja suur osa sellest toimub pimedal ajal, kui kana enam aktiivselt ei söö. Organism vajab sel ajal siiski pidevalt kaltsiumi. Kui seedekulglas pole seda piisavalt saadaval, võtab kana osa vajalikust kaltsiumist luudesse talletatud varudest.
See seletab, miks kana võib mõnda aega edasi muneda ka siis, kui söötmine pole tasakaalus. Muna olemasolu ei tähenda automaatselt, et kana saab piisavalt kaltsiumi.
Peeneks jahvatatud lubjakivi lahustub kiiresti. Jämedamad kaltsiumiosakesed püsivad lihasmaos kauem ja vabastavad kaltsiumi aeglasemalt — ka ajal, mil munakoor öösel moodustub.
58 teadustööd ja 71 katset koondanud meta-analüüsis seostati jämedamaid lubjakiviosakesi parema munakoore kvaliteedi ja vanemate kanade tugevama luustikuga. Kui osakeste suurus kasvas 0,15 millimeetrilt 1,5 millimeetrile, suurenes uuringute koondtulemuses munakoore paksus ligikaudu 1,1% ja purunemistugevus 3%.
Praktiline järeldus ei ole see, et igale kanale tuleks hakata ise lubjakivi jahvatama. Pigem näitab see, miks hea munakanade sööda koostises ja kaltsiumiallikas on rohkem läbimõeldud nüansse, kui pakendi esiküljelt paistab.
Kas teadsid? Jämedam kaltsiumiosake võib püsida lihasmaos mitu tundi kauem kui väga peen osake ja varustada kana kaltsiumiga just öise munakoore moodustumise ajal.
Hommikupoole on tähtsamad muna sisu moodustumisega seotud toitained. Päeva teises pooles suureneb kaltsiumi tähtsus, sest läheneb munakoore intensiivne moodustumine. Uuringutes on seepärast katsetatud jagatud söötmist: hommikune sööt sisaldab rohkem energiat ja valku ning õhtupoolne sööt rohkem ja aeglasemalt vabanevat kaltsiumi.
Ka jämeda kaltsiumiallika ajastus võib lugeda. Eespool viidatud meta-analüüsis käsitletud uuringus parandas jämeda lubjakivi andmine õhtupoolikul munakoore kvaliteeti, samal ajal kui hommikuse andmise mõju oli vastupidine.
Kodukanade puhul ei tähenda see, et tingimata on vaja kahte eraldi sööta või keerulist päevakava. Hästi koostatud munakanade täissööt on endiselt kõige lihtsam ja kindlam põhivalik. Fakt aitab aga mõista, miks ei piisa soovitusest „anna lihtsalt rohkem kaltsiumi”. Tähtsad on kogus, allikas, osakeste suurus ja see, millal kaltsium kana organismile kättesaadavaks muutub.
Jah, kui lisasööta antakse nii palju, et kana sööb selle võrra vähem täissööta. Tagajärjeks võib olla liiga väike valgu, aminohapete, kaltsiumi või vitamiinide tarbimine.
Tasakaalustamata söötmisele võivad viidata:
Need sümptomid ei tähenda alati söötmisviga. Munemist mõjutavad ka vanus, sulgimine, päevavalgus, kuumus, stress, haigused ja parasiidid. Järsu või püsiva muutuse korral pea nõu loomaarstiga.
Palava ilmaga söövad kanad sageli vähem. See tähendab, et koos väiksema söödakogusega võivad nad saada vähem aminohappeid, vitamiine ja mineraalaineid. Samal ajal suureneb veevajadus. Ühes kuumastressi käsitlevas munakanade uuringus tuuakse varasematele tulemustele toetudes välja, et kõrge temperatuuriga keskkonnas vähenes söömus umbes 30% ja munatoodang umbes 11%. Halvenesid ka munakoore paksus ja tugevus.
See on hea näide sellest, kuidas munemine võib väheneda ka siis, kui sööt ise pole muutunud: kana lihtsalt sööb kuuma tõttu vähem ja saab seetõttu vähem vajalikke toitaineid.
Kuumaperioodil:
Kanad nokivad uudishimulikult peaaegu kõike, kuid see ei tähenda, et kõik söödav oleks neile ohutu. Mõni toiduaine sisaldab lindudele mürgiseid ühendeid, teine võib põhjustada terviseprobleeme suure koguse, riknemise või vale valmistamise tõttu.
Kanadele ei tohiks anda avokaado viljaliha, koort, kivi, lehti ega varsi. Avokaado sisaldab persiini, mis võib lindudel kahjustada südamelihast ja põhjustada hingamisraskusi, loidust või raskemal juhul surma.
Kanad võivad olla avokaado suhtes mõnest teisest linnuliigist vastupidavamad, kuid ohutut kogust pole võimalik kodustes tingimustes kindlaks määrata. Seetõttu on kõige kindlam avokaadot täielikult vältida.
Lisateavet leiab Merck Veterinary Manuali avokaadimürgistuse ülevaatest.
Šokolaad ja kakao sisaldavad teobromiini ning kofeiini. Need ained võivad mõjutada looma südant ja närvisüsteemi. Kanadele ei tohi anda ka kohvi, kohvipaksu, energiajooke ega muid kofeiini sisaldavaid tooteid.
Kõige rohkem teobromiini sisaldavad tavaliselt kakaopulber ja tume šokolaad, kuid ohutuks valikuks ei saa pidada ka piimašokolaadi.
Loe lisaks Merck Veterinary Manuali šokolaadimürgistuse ülevaatest.
Toored kuivatatud oad, eriti punased aedoad, sisaldavad lektiine ja teisi antitoitaineid. Need võivad häirida seedimist ja toitainete omastamist ning põhjustada terviseprobleeme.
Korralik kuumtöötlemine vähendab nende ainete sisaldust, kuid tooreid, leotatud või ainult osaliselt küpsenud kuivatatud ube ei tohiks kanadele anda. Extension Foundationi linnukasvatuse ekspert soovitab tooreid ube kodulindude söödas vältida.
Rabarberi lehed sisaldavad rohkesti oksaalhapet ja teisi ühendeid, mis võivad loomadele mürgised olla. Söödavad rabarberivarred ei tähenda, et kogu taim oleks ohutu.
Kui kanad pääsevad aeda, tasub rabarberitaimed piirata nii, et linnud ei saaks lehti nokkida. University of Minnesota Extension rõhutab samuti, et rabarberilehed on mürgised.
Rohelised, kahjustunud või tugevalt idanenud kartulid ning kartulitaime lehed ja varred võivad sisaldada palju glükoalkaloide, sealhulgas solaniini. Neid ei tohiks kanadele anda.
Oluline on teha vahet tavalisel kartulimugulal ja roheliseks muutunud või tugevasti idanenud kartulil. Ohtlikumad on just rohelised taimeosad, idud ja roheliseks muutunud koor.
Küps tomat ja tomatitaime rohelised osad ei ole üks ja sama. Tomatitaime lehed ning varred sisaldavad glükoalkaloide ja neid ei tasu kanadele sööta.
Kui kanad liiguvad köögiviljaaias, kaitse nii tomati- kui ka kartulitaimi nokkimise eest.
Hallitanud teravilja, leiba ega täissööta ei tohi kanadele anda. Hallitusseened võivad tekitada mükotoksiine, mis mõjutavad lindude söömust, tervist ja tootlikkust.
Nähtava hallituse eemaldamisest ei piisa, sest toksiinid võivad olla levinud ka sööda sellesse ossa, mis paistab puhas. Ka rääsunud rasva või ebahariliku lõhnaga sööt tuleb kasutusest kõrvaldada.
Sööta tuleks hoida kuivas, jahedas ja kahjurite eest kaitstud kohas. Mükotoksiinide kohta saab lugeda Euroopa Toiduohutusameti ülevaatest.
Kana vajab väikeses koguses naatriumi, kuid liigne sool võib põhjustada mürgistuse. Eriti tundlikud on noored linnud.
Seetõttu ei sobi kanadele tugevalt soolatud toidud, soolased suupisted ega teistele loomadele mõeldud soolasegud. Tasakaalustatud täissöödas on vajalik naatriumikogus juba arvesse võetud. Soolamürgistust käsitleb lähemalt Merck Veterinary Manuali kodulindude mürgistuste juhend.
Kanadele ei tohi anda:
Ka kanade jalutusala tuleb kontrollida, et lindudel poleks ligipääsu mürksöödale, kemikaalidele ega mürgistele ilutaimedele.
Euroopa Liidus ei tohi põllumajandusloomi, sealhulgas kodukanu, sööta toitlustus- ja köögijäätmetega. Keeld hõlmab ka kodumajapidamise köögis tekkinud toidujäätmeid ning kehtib sõltumata sellest, kas konkreetne toit tundub kanale ohutu.
Nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklist 11.
Hea rusikareegel: kui sööda koostis, säilivus või kanadele sobivus tekitab kahtlust, ära seda lindudele anna. Kõige kindlam kanade söötmine põhineb vanusele sobival täissöödal ja pidevalt kättesaadaval puhtal joogiveel.
Kasuta seda lihtsat kontrollnimekirja:
Igapäevaseks põhitoiduks anna kana vanusele sobivat täissööta. Hoia alati saadaval puhas joogivesi ning ära lase teraviljal või muul lisasöödal täissööta menüüst välja tõrjuda.
Munakanale vali tasakaalustatud munakanade täissööt, milles on sobivas vahekorras kaltsium, fosfor, D3-vitamiin ja teised vajalikud toitained. Kui munakoor muutub õhukeseks, vaata üle kogu söödaratsioon, mitte ainult lisakaltsiumi kogus.
Ei. Teravili annab peamiselt energiat, kuid ei taga kõiki vajalikke aminohappeid, vitamiine ja mineraalaineid. Kasuta seda mõõduka lisana, mitte täissööda asendajana.
Kanade söötmine ei pea olema keeruline. Vali linnu vanusele sobiv täissööt, anna teravilja ja muid lisasid mõõdukalt, hoia sööt kuiva ja puhtana ning taga pidevalt värske joogivesi. Munakanade puhul jälgi lisaks munade arvule ka koore tugevust, sulestikku ja kana üldist konditsiooni.
Vaata Alve kanasöötade valikut ning vali sööt vastavalt linnu vanusele ja vajadustele. Tootelehel näed pakendi suurust, hinda ja laoseisu. Kui valik jääb ebaselgeks, küsi Alve spetsialistilt nõu või tule Pärnu kauplusesse.
