Sügisväetised – millal ja mida väetada?
Kui suvi hakkab läbi saama, tasub mõelda, kuidas oma aeda ja taimi talveks ette valmistada. Üks olulisemaid samme on sügisväetiste kasutamine. Õigel ajal väetatud taimed talvituvad edukamalt ning tärkavad kevadel tugevamalt ja tervemalt.
Miks sügisväetamine on oluline?
Sügisväetamine ei tähenda mitte enam kiiret kasvu soodustamist, vaid pigem juurte tugevdamist ja külmakindluse parandamist. Taimed ei vaja sügisel enam lämmastikku, mis paneks neid kiiresti kasvama, vaid hoopis fosforit ja kaaliumi, mis aitavad tugevdada rakukestasid ja juurestikku.
See annab taimedele:
-
parem talvekindlus
-
vähem haigusi kevadel
-
tugevam kasv ja õitsemine järgmisel hooajal
Sügisväetiste eripära võrreldes kevadväetistega
Kevadväetised sisaldavad rohkelt lämmastikku (N), mis soodustab kiiret kasvu ja lehtede arengut. Sügisväetised seevastu keskenduvad:
-
fosforile (P) – juurte tugevdamiseks
-
kaaliumile (K) – külmakindluse ja haiguskindluse parandamiseks
-
mikroelementidele – taimede üldise vastupanuvõime tõstmiseks
Seetõttu ei tasu sügisel kasutada kevadväetisi, sest need võivad taimed hoopis külma suhtes tundlikumaks muuta.
Millal on parim aeg sügisväetiseks?
Kõige sobivam aeg on septembri keskpaigast kuni oktoobri alguseni, sõltuvalt ilmastikust. Väetamine peab toimuma enne maa külmumist, et toitained jõuaksid taimede juurteni.
Näpunäide:
-
Murule tasub sügisväetist anda septembri lõpus.
-
Viljapuid ja põõsaid väetatakse septembri keskpaigast.
Mida väetada sügisel?
Muruväetamine sügisel
Murule mõeldud sügisväetised sisaldavad vähe lämmastikku, kuid palju kaaliumi. See tagab tiheda, külmakindla muru, mis kevadel kiiremini taastub.
Viljapuude ja marjapõõsaste väetamine
Viljapuud ja põõsad vajavad sügisel fosforit ja kaaliumi, et juured tugevneksid. See aitab neil paremini talvituda ja kevadel rikkalikumalt õitseda.
Lilled ja püsikud
Ka püsililled saavad sügisväetamisest kasu. Kaaliumirikas väetis parandab nende vastupidavust külmale ja haigustele.
Orgaanilised ja mineraalsed sügisväetised
-
Orgaanilised väetised (kompost, sõnnik, turvas) parandavad mulla struktuuri ja aeglast toitainete vabanemist.
-
Mineraalsed sügisväetised on kiirem ja konkreetsem lahendus, kus toitainete tasakaal on täpselt paigas.
Parim lahendus on tihti mõlema kombineerimine.
Levinumad vead sügisväetamisel
-
Liiga palju lämmastikku – paneb taime uuesti kasvama ja muudab ta külmaõrnaks.
-
Hilinenud väetamine – kui maa on juba külmunud, ei jõua toitained taime juurteni.
-
Valed väetised murule – kevadised lämmastikurikkad väetised sügisel ei sobi.
Kuidas valida õige sügisväetis?
-
Loe alati pakendi etiketti.
-
Kontrolli, et lämmastiku (N) sisaldus oleks madal.
-
Eelista kaaliumi ja fosforit sisaldavaid väetisi.
-
Murule kasuta spetsiaalselt muru sügisväetist.
Korduma kippuvad küsimused sügisväetiste kohta
1. Kas sügisel võib kasutada kevadväetist?
Ei, sest kevadväetised sisaldavad liiga palju lämmastikku.
2. Millal peaks murule viimast korda sügisväetist panema?
Septembri lõpus või oktoobri alguses, enne külmade saabumist.
3. Kas kõik taimed vajavad sügisväetist?
Põhiliselt vajavad seda mitmeaastased taimed – murud, viljapuud, põõsad ja püsililled.
4. Kui palju väetist peaks kasutama?
Järgi alati tootja juhiseid, et vältida üleväetamist.
5. Kas orgaaniline väetis sobib sügiseks?
Jah, eriti kompost ja kõdusõnnik, kuid tasub lisada ka kaaliumirikast mineraalväetist.
6. Kas sügisväetamine aitab kevadel taimi kiiremini kasvama?
Jah, sest tugev juurestik annab kevadel taimedele kiirema stardi.
Kokkuvõte
Sügisväetised on aiapidaja parim abiline taimede talveks ettevalmistamisel. Õigel ajal ja õige väetisega saab tagada, et murud, viljapuud ja lilled talvituvad edukalt ning kevadel rõõmustavad turguma hakkava rohelusega.
👉 Üks kuldreegel: vähem lämmastikku, rohkem kaaliumi ja fosforit!